Heiteareenide sangarid

Deivil Tserp

Tuleval aastal käivitub heitjate seeriavõistlusel 50. hooaeg. Sestap oleme otsustanud lugejateni tuua raamatu, kuhu on koondatud selle jõuproovi säravate tähtede ja mainekate treenerite portreelood.

Tänavu enne jõule ilmuva 300leheküljelise teose autor Deivil Tserp kergitab natuke saladuseloori. Järgnevalt mõned väljavõtted juba valminud peatükkidest.

Praegu elu hammasrataste vahel sipleva odaviske maailmameistri Andrus Värniku treener Toomas Merila meenutab koostöö algust nii: „Hüppasin talle nelja jalaga selga. Esimene kokkulepe oli see, et tuled trenni, aasta aega ei räägi midagi ja liigutad kõrvu. Teisel aastal hakkad küsima-rääkima ja kolmandal arvamust avaldama. Üldiselt saime hästi läbi. Ühe korra ütlesin talle päris halvasti. Ei mäletagi, miks ta mind lõunalaagris vihastas, kui põrutasin: su IQ on sama suur kui jalanumber. Ma ei tea, kas ta sai sellest aru.”

Endisest tippkuulitõukajast Enn Rohulast kujunes edukas suurettevõtja ja Eesti Kergejõustikuliidu president. „Keeruline aeg,” räägib ta raamatus. „Keegi ei tahtnud selles ametis olla. Teravaid nurki oli palju, aga neid õnnestus siluda. Meil tekkisid head suhted Primo Nebiologa (Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu president – toim), tänu sellele saime privileege, mida teistel polnud. Toona olid mu äriasjad pingelised – käis kaklemine Enn Pandiga. Pärast Estonia õnnetust pöördus kogu huvi Tallinna ja Helsingi liinile. Olin hammasrataste vahel, mind rapiti igatpidi, aga jäin terveks.”

Kahel olümpial vasaraheites pronksmedali võitnud Jüri Tamm räägib tööst Ukraina olümpiakomitees nii: „Kogesin, kuidas elada ja töötada riigis, mis on sõjas. Eks minulgi tekkis mõte Ukrainast ära tulla. Aga kui su sõbrad ja lähedased inimesed elavad keset lahinguid ega lase sealt jalga ning rügavad selle nimel, et naaberriigid ei ärandaks sportlasi ja et sportlastele oleks ettevalmistusraha tagatud, olnuks lahkumine reeturlik samm.”

Raamatust leiab lugeja parooli, mis tagab juurdepääsu eksklusiivsele internetisaidile, kus asuvad videod ja kinogrammid. Iga kinogramm on kahes formaadis: üks arvutis vaatamiseks ja teine välja printimiseks.

Treenerile on videod olulised, et analüüsida tehnika rütmi ja kiirendust ning kinogrammidega saab vaadata videot kaaderhaaval, et näha täpsemaid asendeid, keharaskuse jaotust ja heitevahendi mõjutusvahemikku.

Kinogrammidel ja videotel on lisatud ka kuupäev ning tulemus.

Vaata ka videot ning tutvu sisukorra ja kahe peatüki lühikokkuvõttega!